Reis algas hommikuvalguses, kui buss liinil 273, Tallinna ja Pärnu vahel, tõukles rahulikult imelise linna südames. Juht avas ukse ja reisijad, kes olid tulnud kokku eri paigust, asusid õhinas oma kohtadele, jagades üksteisega ootusi ja unistusi.

Tee esimesel poolel põikas läbi Tallinna linnaelu, kust avanesid võlurid ja arhitektuuri tõekspidamised. Buss veeres peamiselt asfaltteedel, samas kui maastik ümber muutus järjest kenamaks – linnade viljelemine andis teed avaratele põldudele, millel lainetas kuldne rukkilill ja sinine taevas.

Vahepealsed piirkonnad kätkesid endas idüllilisi külasid, kus aeg näis peatunud olevat. Meie buss, nagu ajamasin, liikus läbi Eesti maastiku, tuues silme ette maalilisi lumesügisest sõiduteed ja rohelisi suvepäevi. Oli hetki, mil reisijad lihtsalt vaikisid, imetledes looduse ilu ja rahu, mis neid ümbritses.